„Ilu on vaataja silmades“ tähendab riski võtmist

Vajadus audiitorkontrolli järele tuleneb soovist tagada majanduskeskkonnas teatud usalduse tase, mis hoiaks all tehingukulud ning seeläbi avaldaks positiivset mõju majanduskasvule. Defineeritud on need ettevõtted, mille osas avalik huvi on suurem ning seetõttu on neile tehtud kohustuslikuks läbida audiitorkontroll.

See, mis on avalik huvi ja missuguste ettevõtete osas on see suurem, on n-ö miljoni dollari küsimus. Seni on Eesti ettevõtete varadest ja müügitulust audiitorkontrolliga kaetud ligikaudu 80% ning tööhõive poolest 60%. Kuna eri audiitorite töövõtud annavad kindlustunnet eri määral, on kombineeritud usalduse määr Eesti raamatupidamiste kohta veidi väiksem.

Praegu koostatavast „valgest raamatust“ selgub, kas ja kuhu nihutatakse lähiaastatel audiitorkontrolli vajavate ettevõtete piir, kuid eeldatavasti tehakse võimalikke muudatusi nii, et Eesti raamatupidamiste usalduse tase oluliselt ei kannataks.

Audiitorbürood tegelevad lisaks põhitegevusele ka muuga, kuid traditsiooniliselt mõistetakse nende rolli ikkagi töö kaudu, mida nad teevad raamatupidamise aastaaruandega. Eestis on raamatupidamise aastaaruande kontroll ning seeläbi saadava kindlustunde tase jagatud kaheks: audit (annab põhjendatud kindlustunde) ja ülevaatus (annab piiratud kindlustunde).

Ajamahukam ja kallim audit annab suure kindlustute ja üldjuhul kiiremini teostatav ning odavam ülevaatus mõningase kindluse, et raamatupidamise andmed on usaldusväärsed. Audiitori otsuse puudumisel tuleb aga usaldada ettevõtet ennast.

Kokku on aastatel 2011-2013 olnud ettevõtteid, kes peaksid oma raamatupidamise aastaaruande esitama, ligikaudu 150 000. Audiitor on neist igal aastal külastanud ligi üheksat tuhandet suuremat, neist kolmveerandil juhtudest teostades auditi ning ülejäänud veerandi puhul ülevaatuse.

Kuigi audit ja ülevaatus eeldavad mitmesuguseid protseduure, on tulemused küllaltki sarnased: sõltuvalt aastast ja töövõtust on 79-86% ettevõtete raamatupidamisi saanud audiitorilt „puhta“ otsuse. Kuna teiste riikide aruandluskeskkondade digitaliseerimine on alles arengujärgus, puudub võimalus seda numbrit rahvusvahelisse konteksti panna. Saame vaid tõdeda, et selget trendi aruannete usaldusväärsuse kasvu või kahanemise osas me 2011-2013 tuvastada ei suutnud, kuid lubame sellel ka tulevikus silma peal hoida.

Täpsem analüüs audiitori aruannete sisu kohta on praegu valminud 2012. aasta kohta, kuid kolme aasta võrdlus koondnumbrite, eri modifitseeritud audiitori aruande tüüpide tasemel lubab eeldada, et mured raamatupidamise aastaaruannetes on aastast-aastasse sarnased.

Levinuim põhjus, millele audiitorid aruande kasutajatele tähelepanu juhivad või suisa märkusega hoiatavad, on (võimalikud) probleemid ettevõtete tegevuse jätkuvusega. Avalik huvi on sageli fokuseeritud ettevõtte suutlikkusele järgnevad kaksteist kuud tegutseda ja lepingulisi kohustusi täita ning seetõttu on kindluse andmine või andmata jätmine selles osas määrav.

Nimetatule järgnevad probleemid ettevõtete varadega – nõuete, varude, kinnisvarainvesteeringute ning põhivaraga. Probleeme varadega on põhiliselt kaks – ettevõttel ei pruugi olla nii palju varasid, nagu väidetakse, või siis varad on küll olemas, ent mitte sellises väärtuses, nagu aruandes kirjas. Arvestades asjaolu, et raamatupidamises (nii nagu tegelikus elus) on asjad omavahel seoses, viitavad probleemid ühes valdkonnas ka võimalikele probleemidele muudes aruandlusega seotud valdkondades.

Vanasõna ütleb, et ilu on vaataja silmades. Sageli ei ole praktilises elus nt töötaja või tehingupartneri jaoks oluline, kas ettevõtte, kellega suhtesse astutakse, aruanne on audiitori poolt kontrollitud, ja kui on, siis mis tulemusega. Sellega võetakse teatav risk, kuna ligikaudu iga viienda audiitori poolt kontrollitud aastaaruande puhul märgitakse audiitori otsuses probleeme või asjaolusid ettevõtte finantstervise või andmete esitusviisiga.

Olulisemate tehingute puhul aitab sõltumatu välise kontrolli olemasolu teadvustamine ning tema antud kindlustunde taseme ja aruande mõistmine kaasa otsuste langetamisel. Ka selliste, mis võimaldavad Eestis viia ellu suuri ideid, teha asju teistmoodi ja paremini.